This whole world is wild at heart and weird on top

laupäev, Oktoober 13, 2007

uus koht: lammasss.wordpress.com

ilusam sealmail :D

pühapäev, September 30, 2007

My baby is dying

ta on olnud minuga juba kaks aastat ja nüüd, kus mul teda kõige rohkem vaja, ta sureb. täna pean ta külma südamega Võrru jätma ja lootma, et ehk toob issi nädala keskel ta mulle täiesti tervena tagasi. ma räägin loomulikult oma imepasast arvutist, mis juba mitmendat korda ei tööta, aga ta on nii hea ja temaga tuleb õrnalt ümber käia, sest temas on minu mustmiljon ja kaks pilti, mis hetkel ripuvad juuksekarva otsas. ma ei kujuta ettegi, mis ma teen, kui neid ühel hetkel enam lihtsalt ei ole. saan trauma ja ei suuda enam kunagi pilti teha või siis saab minust kontrollfriik.
aga koolist.. selleks nädalaks on päris vähe teha ekooli järgi. inke tehtud, venne sõnad õppisin täna hommikul ära(isver kui tubli, eksju). nüüd veel vaja luuletust analüüsida ja venne jutt jutustama õppida.
täna helistasin harlesele ka ja küsin temalt abi ja nõu. itimees nagu ta on, ütles mulle paar lauset, mille iga kolmas sõna oli tundmatu minu jaoks. ta tuleb õhtul mu tibule järgi ja viib ta endaga koju;* homseks on loodetavasti valmis ja terve:)
emps teeb lasanjet.
tsau

reede, September 28, 2007

Millal sai rebaste ristimisest retsimine?

nooja. koor sakib:P naerame nüüd kõik koos. ärge saage valesti aru. laulmine on hea ja tore ja viisi pean ma ka, kuid nooti lugeda ei suuda ega oska-iseenesest ääretult nõme, kuid see-eest jääb aega õppimisele pühenduda, mitte nagu eelmine aasta, mil Võru=elu. ja eelmisest aastast rääkides meenub mulle tänane rebaste ristimine. peale enda retsi kirjutasin ma blogisse esimese sissekande, ehk siis aasta on täis(umbes):)

kokkuvõtes ei erinenud selle aasta rebastepiinamine kuigi palju eelmise aasta omast. kui siis oli juurde tulnud teatejooks mingi kummalise siseorganiga. hais oli loomulikult veel kohutavam. eemine aasta ei tundnud seda ehk nii julmalt, kuna need olime meie, kes aroomitsesid, aga seekord, olles puhas, täiesti puhas, hakkas mul kahju ja halb. loomulikult jälgisid sündmust kõrvalt ka direktor ja õppealajuhataja, kes ähvardasid, et järgmine aasta enam midagi sellist ei toimu. mainiks siinkohal ära veel, et ristimisest osavõtmine on täiesti vabatahtlik, mingeid kohustusi pole. niiet lubagem siis avaldada arvamust, et härma kümnendikud on valmis ennast ISE ka siirupiga kokku tegema ja endale muna pähe lööma. vahepeal tundub, et nad on isegi uhked, et saavad kalasoolikate sees liugu lasta. pärast on ikka palju elamusi ja järgneval aastal saab öelda "meil oli hullem".

aga tõepoolest.. millal sai ristimisest läbu? kas varsti ristitakse ka esimesse klassi astujaid neljandike poolt? and how much worse can it get?

terve see nädal olen kooli oma kaamerat vedanud ja pilte teinud. ja kuna mul on ka objektiiv suurusega 300mm, siis arvavad 3 lähestikku olevat inimest, et ma pildistan neid, kuigi tegelikult üritan ma nende vahelt rebaseid jäädvustada. aga nagu mu issi ütles "mõistus pole ju enda teha".

kolmapäeval sain ma ehmatuse osaliseks. tulin fotoklubist täiesti vihasena koju, hakkasin ratast tuppa tõstma, kui keegi pakub mulle abi. no ma läksin segaseks. mõtlesin, et mingi kriip hakkab ligi ajama:P aga see oli René:) jäi reedeni, siis sõitsime võrru. nädal muutus palju paremaks kohe. oli keegi, keda toita, kellega simpsoneid vaadata. äge oli.

kodus nägin Erika koera Husky't:) nii armsake. käisime temaga õues ja mängisime toas. väga sõnakuulelik ja sõbralik malamuut.

see nädalavahetus tuleb palju ära teha. raamatut lugeda, Aulikki kiri posti panna. ahjaa, kas ma juba mainisin, et me peame Aulikkiga kirjavahetust. no herr Lubil oli muidugi jälle oma arvamus selle kohta. "väga vanamoodne". üldse ei saa aru, miks ma talle alati ette jään. õeh. ma ärritun. ja rahunesin. laupäeval tuleks veel endale uut läpakat vaatamas käia, kuna vana andis otsad. loodame, et ta siiski saab korda. või siis mitte:P

ahjaa.. vot inglise keele õpikut ja töövihikut võiks ka täita. siis on nädal rahulikum, et tegeleda mittemillegagi peale õppimise. i like it.

ja fotoklubis käin ma aasta lõpuni ning siis tulen sealt ära. i vsjo!

neljapäev, September 20, 2007

valgud e. polüpeptiidid e. proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe jäägid ehk Laiuse tööd ruulivad

ma tahaksin koori minna ja laulda. pääseks muusikaajaloost ja saaks veel laulda ka: see oleks liiga hea. koolis oli ükspäev mingi kontsert, kus esinesid orkester ja koor saksamaalt. ma ütleks, et kariibi mere piraadid tulid ära;p see oli nii hea ikka. kohe tekkis tahe arvutiekraani kallale asuda ja üksisilmi deppi ja tema liiga kenasid tumepruune silmi vaadata. oeh, nostalgiahetk. klikk. ja miks ma ei võiks välja näha nagu jennifer lopez? homme kavatsen kell 7 ärgata ja endale nelisada kuuskümmend viis klambrit juustesse panna, et saada selline äge soeng nagu j.Lo’l filmis „Monster in law”. eile vaatasin seda. ilus naine see lopez:)

saiasõltuvus on ka. päevas söön ära kuus viilu saia, kuid on üpris märkimisväärne, et see nädal pole ma puhvetit külastanud, et endale kaht kaneelisaia osta. ma lausa tunnen, kuidas aasta pärast voolab mu kõht üle püksiääre. allergia on ka taandumas. nüüd on sellised mõnusad pisikesed, mida saab kakkuda nii, et veri väljas. mul on tore.

mainiks veel ära, et terve see nädal on eelmisega võrreldes olnud katastroofiliselt sitt. vene keele töö läks mul nii halvasti, et isegi sellest mõtlemine ärritab meeletult. i could just smack myself. ja kas on vaja üldse märkida tänast biloogia tööd. nokurat.. õppisin nagu hull lehm ja hommikuks mäletasin ainult, et inimesed hingavad. pmst mulle meeldib Laiuse tööde hindamissüsteem ja tööd on hästi koostatud. valikvastused, my dear children;) ja kui minu arvamust küsida, siis ma leian, et kui töid hinnata klassi parima tulemuse järgi, siis ei tohiks Rasmust mitte mingil juhul arvestada(andeks).

täna sai normaalselt süüa ka. ardi emme oli nii lahke ja pakkus ka mulle kotlette ja kartulit. seda loomulikult pärast seda, kui ma ardilt küsisin, kas tal toitu on:D

ja erika sai koera:)

pühapäev, September 09, 2007

täna tartu. halb hakkab

ma tahan kassipoega endale. niiivägapalju. ma tahan tema eest hoolitseda, talle toitu osta, tema järel koristada. ma tahan, et ta magaks öösel minu jalgade peal ja nurruks. muidugi nädalavahetustel võtaksin ma ta võrru kaasa, kui issi just tartus ei ole. emme ei ole üldse positiivne selle mõtte suunas. ta ütleb, et ma ei saa hakkama ja ei saa hakkama.

emme:”kuhu sa ta nädalavahetustel jätad?”
mina:”võrru toon”
emme:”ja mis sa arvad, mis bläki teeb?”
mina:”mis tal ikka teha. tuleb hakkama saada. pealegi võin ma ta sinu korterisse ju ka viia.”
emme:”unusta ära!”

mulle hakkab juba vaikselt tunduma, et ta ei tahagi, et meie erikaga seal korteris oleksime. mis sest, et ta meid sinna sisse kirjutas. ärritun kohe.

kassile mõtlesime nime välja A-ga(mulle nii meeldib Aulikkit lühendada:P). tulime lagedale selliste nimedega nagu Mimi, Nitro(niti), JOHNNY, Frankenstein:)

siinkohal sooviksin veel ära kiita Aulikkit, kes vaatamata IT-asjade keerukusele suutis ruuteri tööle saada:D

ja tuleb veel lisada, et mu nädalavahetus oligi täis mittemidagit. isegi õppida pole veel jõudnud, kuigi võiks ja tahaks.

ja lauri võiks mulle öelda juba, mida ta vanemad arvavad minu juurde kolimisest. maarja vanemad küll ei luba, kuid ma mõistan ka neid. maarja elab siiski täiesti tasuta. ma ka ei lubaks.

see nädal tõotab huvitavaks kujuneda:D tõnn tuleb tagasi, mis tähendab, et marii jugeb korterisse tulla, sest tal on siis kaitseingel, kes hakkab sannut sõimama. mingis mõttes on päris jube, sest ma ei ole eriti kuri inimene, veelvähem sõnaosav. noh, rääkima ma ilmselt ei peagi, sest tõnn ei lase ju. oh, I can’t wait:P

laupäev, September 08, 2007

see esimene koolinädal oli korralik ja isegi meeldiv. 7-8 tunni mateemaatikat on tõepoolest üsna raske taluda, kuid ei midagi võimatut. loko on ka tagasi, kuid eiman läks ometi kord pensionile. inglise keel on tappev, bioloogia ja keemia on meeldivad

mainiks veel ära, et hetkel olen võrus ja siin on tõepoolest hea. täna hommikul käsime emme, issi ja laraga poes. tegelikult lausa kolmes poes ja veel raamatukogus. nii hea oli linnas ringi sõita. päike paistis aga tundus nagu varsti oleks oodata esimest lund. talvehõng. aga kui nüüd ebameeldivusi mainima hakata, siis ma ütleks, et võimatu on võru ja tartu raamatukogust leida inglisekeelset raamatut, mille peategelane oleks fotograaf või ajakirjanik. see peab olema ilukirjanduslik romaan. igatahes aidata ei osanud mind keegi ja nüüd olen ma koduse tööga täiesti jännis, kuna ma pean teisipäevaks olema lugenud juba 50 lehte. jamajamajama.

emme hakkab kala tegema. nämm. terve nädalavahetuse kavatsen kodus istuda ja mittemidagi teha. aga ma tahaksin juba Aulikkit ja Renéd ka näha:)

pühapäev, September 02, 2007

Tanel Padar mõnitas ja muud ''suveseiklused''

Oeh, kohe algabki kool. Täna on pühapäev ka, mis tähendab, et tuleb minna varem magama, et hommikul maast lahti saada. Pisike ootus on ka siiski olemas, kuigi see uus koolisüsteem tundub hetkel veel naljakas. Ma mõtlesin, et praegu oleks hea aeg kirjutamiseks. You know, et see asi ära ei sureks siin. René magab, niiet hetkel on hea võimalus.

Alustaks siis augustist. Suve kõige teguderohkem kuu. Susi pidas sünnipäeva ja Junka ka. Aulikki kulutas 800eeki ehete peale. Junka kingitusest nii palju, et ennast hakkab ka hirmutama juba see, kui originaalsed me olla võime. Nimelt kinkisime talle hästi ilusa korvi, kuhu sisse me ostsime 400 krooni eest värke. Viirukid olid seal ja siis veel ananass, vein, kondoomid ja (!)Puljongikuubikud(!)-lihtsalt ilu jaoks;) Igatahes sünnipäevale ilmusid ka mingid treffneri elanikud, kes ainult treffneri elust ja olust rääkisid ning ainult treffneri nalju tegid ja ainult treffnerit kummardasid. Me Susani ja Aulikkiga (ja Jossiga ka, aga tema liitus hiljem alles) tundsime ennast ilmselt mingisuguste autsaideritena. Isegi pisarad tulid silma, kuid selleks oli ka muid põhjusi. Järgmisel päeval näiteks läksin Aulikkit bussi peale saatma. Lihtsalt halb hakkas.

Mingil augustil(24. Vist) toimus fotojaht, mida me ei võitnud, kuigi meie pildid olid stiilsed:d aga noh, vähemalt saime Võrumaa Teataja esikaanele;) oh, milline üllaim egotunne see oli.

Summerfest oli ka. Seal sai pildistada. Saime Padarilt mõnitusi kuulda, aga pole hullu. Kui kogu see värk algas, siis ma läksin lava ette ja jätsin Aulikki ja Ranno nilbusi rääkima, ise samal ajal lootes, et Rannol siiski ei õnnestu Aulikkit endaga seksima saada. Üldiselt oli see summerfest igav.

Mingid nädalad olid nagu troopikas. Kuumus ei lasknud olla ja kogu aeg oli liiga väsinud tunne. Muide, arvake ära, kes tamulas ujumas käis üle pika aja;p

Augustis sai päris palju pilte tehtud ka. Alecoqil samuti, kuid enamus seal tehtutest ei tulnud välja. Kui mitte arvestada seda Padari pilti, mis tuli lihtsalt jumalik. Lisasin selle deviantarti ka muide. ameralie.deviantart.com.

Ahjaa. Me käisime Renéga üks päev kogu linna läbi et leida vihikuid, mis oleksid odavad. Igatahes selles kesklinna kirjatarvete poes(ühispanga kõrval) on kõige kallimad valemivihikud. Knopkas 16.20,- aga seal 22,-. Lihtsalt jube.

Ma rohkem ei mäletagi vist, mis me suvel tegime. Eelmine oli ikka parem, kuid ei saa öelda, et seegi suvi TÄIESTI aia taha oleks läinud.

Praegu olen Tartus. Tulin issi, erika ja laraga neljapäeval. Asju oli metsikult palju. Käisime siis panges söömas ka ja hiljem veel poes, et rohkem toitu osta. Peale seda läksid nemad Võrru tagasi ja mina jäin Tartusse. Hakksin koheselt koristama. Poole tunni pärast pidi René ka saabuma, et mind aidata. Ma vaatasin poole silmaga muumisid ja samal ajal paigutasin tugitoole:P kui ta lõpuks tuli, tõstsime toa ümber. Nii kummaline on, aga suht hubane;) ahjaa. Ma ostsin endale veel mingid kõlarid. Kummaline ost minu puhul tegelikult:p

Järgmisel päeval käisime panges jälle ja poes ka. Issi tuli uuesti tartusse, et puid tuua. Ma ei mäletagi, mis reedel veel oli. Ju siis polnud midagi põnevat. Aaa. oli küll põnev. Presidenti nägime ja tervitasime;)

Laupäeval oli esimene september. Külm oli, lihtsalt külm. Peale seda käisime JÄLLE panges (Aulikki, ära vihka mind;)) ja siis veel poes ja koju tagasi. Peale krõbekana meekastmes tuli tohutu uni. Magasime siis kuueni. Vaatasime telekat, René luges, mina tegin sudokut. Igav nagu ikka.

Täna peaks aknaid pesema, kui René üles otsustab ärgata(kell on 12:15). Järgmine nädalavahetus ilmselt Tallinnasse LOFO üritusele. Nii tahaks, et minu mõningaid pilte näidataks suurel ekraanil. Veel toredam oleks võita. Nagu ikka, kuid ma lubasin endale, et ma ei hakka lootusi hellitama. Seal osalevad ju sellised tegelased, kes elavad kolmsada aastat järjest metsas ja jahivad oma kilomeetrise objektiiviga puu otsast sipelgaid. Ma arvan praegu, et tegin tublit tööd selle blogi kirjutamisega täna, kuigi lugematus annab tunda ja laused on ka üsna imelikud. Eks näis, millal see kordub. Nägudeni