neeger.planet.ee/album
Täna oli mul äärmiselt ebatore päev aga teguderohke siiski. Lugesin, sõin ja õhtul tegelesin albumiga. Tegin uue vesimärgi ja isegi logo:d hoolimata oma oskamatusest käsitleda ps’i ka millegi loomiseks õnnestus mul peale tunniajalist sebimist midagi valmis saada. Tuleb tõdeda, et olen enda üle uhke. Küll ma tegin seda heledamaks ja väiksemaks ja suuremaks ja läbipaistvamaks ja siis veel lisasin miljon ja üks asja. Kolm tuhat kuusada kaheksa korda tegin ümber, sest ikka ei jäänud pildil korralik. Ja lõpuks, kui ma LÕPPUDE LÕPUKS sain hakkama oma elu suurima ülesandega (peale tammsaare ja mahtra sõja lugemise), ütles härra kotjuh, et talle ei meeldi ja et see segab suurimal määral:D Mis teha. Ma olen preili Paranoia ise. Ma kardan oma piltide pärast. Vahest pole nad tõesti nii head, et keegi neid tahaks kuskile ajalehte/-kirja, aga mina ikka loodan ja kardan, et kellelgi teisel see õnnestub just minu pildiga. Jah, võimatu ilmselt küll. Nagu Lara mulle ütleb, kui ma talle ei luba midagi: „Aga siis sa oled kadekopsik!” Mu enesehinnang langeb varsti varvasteni. Ja albumi juurde tagasipöördudes.. Täna tegin veel neile seal mingid ruudukujulised directory logo’d, mida ma arvasin olevat hüperhea idee ja kui ma üldmuljet vaatasin,ruudukujuline ja mustvalge, polnud ma jälle rahul. Igav oli, aga live and let live ka vahelduseks.
Mu perse on varsti suur nagu planeet. Kogu see istumine, mida ma sada aastat järjest olen teinud annab tunda. Täna üritasin veel tomb raiderit käima saada. Rainiti juhendamisel muidugi, aga te ju teate, milline käpard ma olen arvuti alal. Lühidalt öeldes sain ma tr3 asemel tr4, kui ma seda käima tahtsin saada, siis tegin ma ta katki ja kui ma seda kustutada tahtsin, siis ma ei saanud. Aga ma ei kurda:) ta oli vist isegi hispaaniakeelne, kui ma ei eksi.
Ja tervelt kaks ööd olen ma läinud magama mõttega, et keegi on mu voodi all ja ma kujutan ette, et ma kuulen hääli. Kardan peegli ees peadki pöörata. Lumivalgekese põhjustatud lapseõlve traumast ma parem ei räägigi. Igatahes kurb on see, et kui ma aulikki soovitusel tahtsin xanax’it proovida, selgus, et issil oli see otsas, mis tähendab, et ma ei saanudki proovida üht ööd ilma unenägudeta.
Piltide juurde tagasi.. Eile saatsin konkurssile pildid, mida nad niikuinii kätte ei saanud(teades oma õnne). Aga üldiselt olen ma ikka osav küll. Suutsin umbes 4 giga(vist) pilte mahutada 94,76’le megale eilse seisuga. Ja kui veel kurta, siis mul on selles koridoris istumisest juba varbad hernesuurused. Üleval on 5 tuba. Uksed kinni, aknad lahti ja siis on mu laua all ja pea kohal ülivõimas õhutsirkulatsioon. Ma tunnen, et ma saan kahe nädala pärast kopsupõletiku:p
Seadsin täna veel 98. Ja 99. aasta miki hiired õigesse järjekorda. Lõpuks oli ikka vale:p aga ma jätsin sinnapaika. Mida veel? Ahjaa. Tomb raider chronicles ei lähe ikka käima minu arvutis, aga issi omas töötab. Aganoh, see plaat on ka juba nii kriimustatud, et ei peegelda enam valgustki varsti.
Täna on hea kirjutada. Kuidagi inspiratsioon või asi hakkas pähe. Muidugi nüüd, kui ma seda ütlesin, kaob see paari minuti pärast ja ma lähen tagasi põhja. Ja põhjaminemisest rääkides on mul homme hambaarst. Nüüd on veel mingi uus, sest Kati Ilves läks ära. Kurb. Nüüd on mul tundmatu vene arst. Ei usalda uut üldse. Muidugi pole ma tema juures käinud, aga ma olen harjunud oma vanaga. Ma ei taha isegi oma perearsti välja vahetada ignoreerides fakti, et võru arstidel on orkutis oma community;)
Homme ma loodan, et saan Rainitiga välja minna. Niisama rääkima või midagi. Äkki johnnysse sööma ka:d loomulikult, kui ma arsti juures ellu jään. Mis ma ütlesin, mu inspiratsioon on kadunud. Jama. Et ma siis lõpetan selle sissekande. tsau
postitanud Sandra @ 12:04 AM
0 kommentaari:
Postitage kommentaar
Telli Postita kommentaarid [Atom]
<< Kodu